Spordikool Bushinkan

on eraspordikool, mis registreeriti 15. augustil 2012 2001. aastast tegutseva Spordiseltsi BUSINKAN (MTÜ Spordiselts Bushinkan) baasil. Spordikooli põhisuunad on: judo ja jiu-jitsu (iidse jaapani kunsti baasil loodud võistlusspordialad). Lisaks arendab Bushinkani spordikool teisi spordialasid (aiki-jitsu, jooga jne).

Bushinkani spordikoolis täiendavat spordiharidust omandavad lapsed omandavad nii profisportlaste kui ka harrastajate oskusi. Samuti õpetatakse kooli õpilastele koos kehaliste võimete arendamisega spordiduelli läbiviimise strateegiat ja taktikat, spordipsühholoogiat ja meditsiini. Kõigil kooli õpetajatel on vastav haridus, samuti kvalifikatsioonikinnitus Eesti Olümpiakomitees (EOK).

 

Spordikooli õppekava on heaks kiitnud Eesti Haridusministeerium. Tänaseks on akrediteeringud saanud suunad: “Sportlik ju-jutsu ja enesekaitse” (õppekava kood 115986). Bushinkani spordikool tegeleb pidevalt õpetatavate spordialade nimekirja laiendamisega.

Koolihariduse põhieesmärgid:

  • isikliku motivatsiooni arendamine füüsiliseks ja vaimseks enesetäiendamiseks, teadmisteks ja loovuseks;
  • mitmekülgse intellekti, oskuste, kõrge kultuuritasemega isiksuse kujunemine, kes on valmis teadlikuks valikuks ja erialaste haridusprogrammide arendamiseks;
  • Sporditegevusega seotud täiendavate õppeainete õpetamine üksikisiku, ühiskonna, riigi huvides;
    võimekate laste ja noorte väljaselgitamine süstemaatilise treeningu käigus, et meelitada neid spetsialiseeritud spordialadele ja koolitada neist kõrge kvalifikatsiooniga sportlasi;
  • Personali kvalifitseeritud koolitus sporditreenerite I ja II kvalifikatsioonikategooria eksamite sooritamiseks vastavalt Eesti Olümpiakomitee nõuetele, nendel spordialadel, mida harrastatakse spordikoolis;
  • abi koolilõpetajate ettevalmistamisel teadlikuks erialavalikuks, koolitused spordiülikoolides.

Oma eesmärkide saavutamiseks lahendab kool järgmisi ülesandeid:

  • optimaalsete tingimuste loomine iseseisva, harmooniliselt arenenud, ühiskonna muutuvate tingimustega kohanemisvõimelise loovisiksuse arenguks, tervise edendamiseks, huvide, kalduvuste ja annete rahuldamiseks, spordipõhiselt mõistliku vaba aja veetmise korraldamiseks;
  • maksimaalse võimaliku arvu laste kaasamine süsteemsesse sportimisse, nende kalduvuste ja sobivuse väljaselgitamine edasiseks sportimiseks, jätkusuutliku huvi kasvatamine nende vastu;
  • lastes tervisliku eluviisi vajaduse kujundamine, isiksuse harmoonilise arengu elluviimine, vastutustunde ja ametialase enesemääramise kasvatamine vastavalt õpilaste individuaalsetele võimetele;
  • õpilase isiksuse üldise kultuuri kujunemine, tema kohanemine ühiskonnaeluga;
  • õpilastes selliste omaduste kujundamine nagu kodakondsus ja töökus, inimõiguste ja -vabaduste austamine, armastus oma kodumaa, looduse ja perekonna vastu;
  • pideva õppe- ja treeningprotsessi tagamine ettevalmistusetappides ning üld- ja erifüüsilise vormisoleku taseme tõstmine vastavalt kooli poolt rakendatavate spordialaste haridusprogrammide nõuetele;
  • üldhariduskoolidele ja teistele munitsipaalharidusasutustele igakülgse abi osutamine laste kehalise arengu alase metoodilise ja massispordialase töö korraldamisel nendega kokkuleppel;
  • õpilastele ja nende peredele sotsiaal- ja pedagoogilise toe pakkumine;
  • teenuste valiku laiendamine kehakultuuri-, spordi-, massi- ja tervist parandava suunitlusega lastele täiendõppe valdkonnas.
    Koolitegevuse ja koolituse teema on:
  • uute spordi- ja tervisealade väljatöötamisele ja elluviimisele suunatud metoodilise töö korraldamine, autoriprogrammid, metoodilised arendused;
    osalemine metoodiliste soovituste ja teabekogude väljatöötamises;
  • õppe- ja koolitusprotsessi vormide ja meetodite täiustamine, kooli õppejõudude professionaalse taseme tõstmine;
  • kultiveeritud spordialade rahvuskoondiste komplekteerimine kooli tugevaimatest sportlastest osalemiseks erinevatel tasemetel võistlustel, sh Euroopa ja maailmameistrivõistlustel;
  • süvendatud õppe- ja treeningprotsessiga spetsialiseerunud spordiklasside avamine õppeasutuste baasil;
  • eksperthinnangu rakendamine kooli õppejõudude kutsealase pädevuse taseme määramiseks neile kvalifikatsioonikategooriate määramisel;
  • suhtlemine õpilaste perekonnaga indiviidi täielikuks arenguks.